Käibemaksu areng 20. sajandi algusest kuni tänapäevani
Käibemaksu algus
Käibemaksu (KM) kontseptsiooni juured ulatuvad 20. sajandi algusesse. Saksa tööstur Wilhelm von Siemens pakkus 1918. aastal välja käibemaksu idee alternatiivina Saksamaa käibemaksule. Siiski kaotati kaskaadtüüpi käibemaks alles 1968. aastal.
Kaasaegne käibemaks on seotud Prantsuse rahandusametniku Maurice Lauré'iga, kes viis selle esmakordselt sisse Prantsusmaa Elevandiluuranniku kolooniasse 10. aprillil 1954. Prantsusmaa võttis käibemaksu siseriiklikult kasutusele 1958. aastal, alustades suurematest ettevõtetest ja laiendades seda järk-järgult kõigile sektoritele.
Euroopa areng
Euroopa Majandusühendus (EMÜ) pidas prioriteediks konkurentsimoonutuste kõrvaldamist, mille põhjustasid erinevused liikmesriikide kaudsete maksude süsteemides. 1962. aasta Neumarki raport jõudis järeldusele, et Prantsuse käibemaksu mudel on kõige tõhusam kaudsete maksude süsteem, mis viis 1967. aastal EMÜ direktiivideni, mis kohustasid kõiki liikmesriike käibemaksu kasutusele võtma.
Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Lääne-Saksamaa olid esimeste EMÜ liikmesriikide seas, kes käibemaksu kehtestasid. Suurbritannia võttis käibemaksu kasutusele 1973. aastal pärast liitumist EMÜ-ga.
Ülemaailmne levik
1973. aastaks oli käibemaks kehtestatud kolmeteistkümnes OECD riigis. 1980. aastatel levis käibemaks Euroopast välja sellistesse riikidesse nagu Uus-Meremaa, Kanada ja Jaapan. Ka endised sotsialistlikud riigid võtsid käibemaksu kasutusele pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Tänapäeval kogub käibemaksu või sellele sarnast maksu üle 170 riigi. Ameerika Ühendriigid on tähelepanuväärseim erand, kus eelistatakse osariikide tasandi müügimaksu.
Käibemaks Eestis
Eesti kehtestas käibemaksu 1. jaanuaril 1991, veel enne iseseisvuse taastamist. Esimene käibemaksumäär oli 10%. Käibemaksuseadus on Eestis läbinud mitmeid olulisi muudatusi, kusjuures põhimõtted järgivad Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi pärast Eesti liitumist ELiga 2004. aastal.
Praegune käibemaksuseadus jõustus 2004. aastal ja seda on korduvalt täiendatud. Käibemaksu administreerib Maksu- ja Tolliamet (EMTA).
Käibemaksu määrade muutused Eestis
Ajaloolised muutused:
1. jaanuar 1991 - käibemaksu kehtestamine 10% määraga
1992 - standardmäär tõsteti 18%-le
2000 - kehtestati vähendatud määr 5% (hiljem 9%)
1. juuli 2009 - standardmäär tõsteti 20%-le, vähendatud määr 9%-le
1. juuli 2025 - standardmäär tõsteti 24%-le (julgeolekumaksu raames)
Praegu, 2026. aasta seisuga, on Eesti standardne käibemaksumäär 24%. See on kooskõlas OECD keskmisega ja vastab naaberriikide Läti (21%) ja Leedu (21%) tasemele, kuigi veidi kõrgem. Standardmäära tõus 22%-lt 24%-le 2025. aastal seisis peamiselt riigi julgeoleku- ja kaitsekulutuste rahastamise vajaduse taga.
Käibemaksu laekumine 2005–2024
Aastane laekumine on kahekümne aasta jooksul kasvanud 908 miljonilt eurolt 3 834 miljoni euroni, mis tähendab enam kui neljakordistumist. Suurimad sammud on tulnud kahest erinevast tegurist: majanduse kasvust ning standardmäära tõusudest 2009. ja 2024. aastal.
Käibemaksu laekumine Eestis (mln €)
Allikas: Eurostat, "Main national accounts tax aggregates" (gov_10a_taxag), kategooria D211 (Value added type taxes), sektor S13 üldvalitsus. Andmed kogutud mais 2026. EMTA esialgse aastaraamatu järgi laekus 2025. aastal käibemaksu 4 176 mln €, kuid Eurostat ei ole 2025. aasta täisaasta andmeid veel avaldanud, mistõttu graafik lõpeb 2024. aastaga.
Kõverale on jäänud kaks selget langusjälge. 2009. aasta majanduskriis vähendas tarbimist niivõrd, et isegi standardmäära tõus 18%-lt 20%-le ei suutnud laekumist 2008. aasta tasemele tagasi viia. 2020. aasta dipi taga oli COVID-19 pandeemia, mis sulges mitmeks kuuks restoranid, hotellid ja muud tarbimissektorid. Mõlemast kriisist taastus laekumine umbes kolme aastaga.
Korduma kippuvad küsimused
Miks käibemaks varasema müügimaksu välja vahetas?
Vana kaskaadtüüpi käibemaks koormas tarneahelat igal etapil uuesti, mis paisutas hindu ja soosis suurte tootjate vertikaalset koondumist. Uus süsteem maksustab ainult lisandunud väärtust ja võimaldab sisendi maha arvata, mis muudab maksu sektorite vahel neutraalsemaks ja petuskeemide suhtes vastupidavamaks.
Miks võttis Euroopa selle ühisena kasutusele?
Riigid kasutasid 1960. aastatel väga erinevaid kaudsete maksude süsteeme, mis moonutasid ühisturu konkurentsi. Neumarki raport (1962) soovitas Prantsuse mudelit ühtse standardina ning EMÜ direktiivid 1967. aastal kohustasid kõiki liikmesriike sellele üle minema.
Miks erinevad määrad riikides nii palju?
Maksupoliitika peegeldab kohalikke prioriteete: eelarve vajadused, tulujaotuse eesmärgid, valitsemissektori suurus ning soov kaitsta teatud sektoreid (toit, raamatud, eluase) madalama määraga. Naaberriikide tase ja piiriostlemise oht on samuti tugev mõjutaja.
Miks USA käibemaksu pole kasutusele võtnud?
Ameerika Ühendriikides kogutakse tarbimismakse osariikide ja kohalike omavalitsuste tasandil müügimaksuna. Föderaalse käibemaksu lisamine eeldaks põhimõttelist süsteemivahetust, mis on poliitiliselt vastuoluline: vastuväiteid esitavad nii konservatiivid (uus föderaalne maks) kui ka progressiivsed (regressiivne mõju madala sissetulekuga peredele).